veskur

Otsustasin täna naelkummid jalgrattale alla panna ja soetatud talvevarustuses väikese talvesõidu teha. Esmamulje: jalgrattateed on meeldivalt puhtaks lükatud. Tunne oli kui liivane metsamaastik. Miinuskraadi oli piisavalt palju, et iTelefon suutis rattalenksul vaid 10 minutit koostööd teha. Järgmine kord tuleb taskusse pista. Lenksukaamera pidas praktiliselt sõidu lõpuni vastu - 5 min enne sõidu lõppu minestas ära. Jalgrattaprillid tasub vahetada suusaprillide vastu, sest väljahingatav õhk kondenseerub prillidele ja jäätub ära, mis nullib igasuguse nähtavuse. Jalgrattapoes kiidetud rattakindad vedasid samuti alt – sõrmed hakkasid 10 minuti pärast külmetama. Järgmine kord suusakindad kätte! Nägu oli rattapoest soetatud näomaskiga mõnusalt soojas, kuid pea osa oli õhuke, millist tingituna sain peavalu. Marsruut kulges mööda rattateid: Pärnamäe teelt Viimsisse, sealt Pirita mere äärde ja Maarjamäest üles Lasnale. Kõige raskemaid teeolusid tuli ette Viimsis. Pirita mere äär

Seoses kella keeramisega tekkis selline mõtlema panev küsimus: kas lennuk väljub Tallinna lennujaamast oktoobri viimasel pühapäeval kell 03:35 enne kella keeramist või pärast kella keeramist? Teatavasti keeratakse sel ajal kell 4 tagasi 3 peale - kell saab jälle kolm! Nende "nutikate" kellameeste pärast peab ilmselt lennujaam loobuma 2h jooksul väljalendudest, et vältida segadust. Veelgi huvitavam on sel ajal häkkeritel midagi kokku käkerdada - 2h sündmused logitakse 1 tunni sisse ja pärast ei suuda keegi enam pilti kokku panna, mis juhtus.